Emotsionaalsed oskused
(populaarselt ka „emotsionaalne intelligentsus“)
Ettevõtluses ja akadeemilistes ringkondades tundub nüansirikka ja mõnikord ka vastuolulise tõlgendusega sõnapaari „emotsionaalne intelligentsus“ tähendus olevat tänaseks veidi erinev. Ettevõtete jaoks kogu maailmas on see termin väärtuslik heuristik – piisavalt lihtsustatud, selge mudel, mis aitab HR-inimestel ja juhtidel töötajatega keerukast ja mõnel pool endiselt ettevõtluskaugest inimtunnete teemast ühiselt arusaadavalt kõnelda.
Populaarse mõiste kasutamine annab ettevõtjatele sarnaselt mõistetud sõnavara eneseteadlikkuse, eneseregulatsiooni, tõhusa suhtlemise, kognitiivse empaatia, motivatsiooni ja meeskonnatöö-oskuste arendamise üle arutamiseks. Tunduvalt lohisevam, aga akadeemiliselt täpsem „sotsiaal-emotsionaalne pädevus“ akronüümilembeses ärimaailmas ilmselt veenvalt konkureerida ei suuda.
Õpetlaste hulgas ei ole EI mõiste koht tänaseks sugugi sama selge. Mõiste kasulikkus on osade uurijate poolt kahtluse alla seotud, kuna nad ei näe sellel täiendavat ennustavat võimet intelligentsuse ning väljakujunenud empiiriliste isiksusemudelite nagu suure viisiku või HEXACO kõrval. Nende uurijate mõistevälja tähenduses ei ole sellist asja nagu EI eraldiseisva nähtusena põhimõtteliselt ilmselt olemas, kuna nende empiirilised mudelid suudavad vastavat käitumist ennustatada juba kaardistatud isiksusejoonte abil. Teised aga leiavad, et sellest rääkimine on jätkuvalt asjakohane ja oluline õpitavatel oskustel põhineva mudelina, mis erineb püsivatel isiksuseomadustel põhinevatest lähenemisviisidest.
Mõttemaailmade vastuolu tuleneb osalt sellest, et ärimaailm keskendub käegakatsutavatele, konkreetsetele, kiiretele tulemustele ja mõistlikult lihtsustatud raamistikele – teoreetiliste mudelite akadeemiliselt eristav selgitusvõime ei ole ettevõtluse kontekstis äritulemustest eraldiseisvana enamasti kuigi huvipakkuv. Ettevõtlus on suunatud otsustele, konkreetsusele ja asjadest tõhusalt aru saamisele (mõni CEO ütleb isegi Harvard Business Reviews ilmuvate üsna lihtsate personalialaste tulemuste kohta “keeruline, elukauge, akadeemiline jama”).
Eksisteerib ilmselge vajadus enesejuhtimis-, suhtlus- ja eestvedamisoskusi ühe mõistena, lihtsalt ja sisukalt edasi anda. EI pakub selleks kaasaegsetele, inim-kesksetele organisatsioonidele üsna käepärase raamistiku – osalt just tänu oma kuulsusele populaar-psühholoogias. Kuniks uurijad vaidlevad „EI kui võime“ versus „EI kui omaduse“ täpse määratlemise üle, saab hoolikamat keelt eelistav inimene kasutada ka mõisteid nagu emotsionaalsed pädevused, oskused või kompetentsid, et rõhutada nende oluliste võimete praktilisust, õpitavust ja asjakohasust igapäevatöös.
Praktikas võib EI-d mõista kui inimese võimet…
…ära tunda enda ja teiste emotsioone; neid eristada ja neid asjakohaselt nimetada; kasutada emotsioone puudutavat infot mõtlemise ja käitumise juhtimiseks (ning); emotsioone juhtida või muuta, et kohaneda keskonnaga või saavutada oma eesmärk(e).
Selle mõiste enda tõid 1990. aastal psühholoogiasse eelkõige Peter Salovey ja John D. Mayer. Hiljem aitas selle populaarsuse kasvule kaasa David Goleman oma menuka raamatuga Emotsionaalne intelligentsus.
Mõned ettevõtluskeskkonna vajadusi ja spetsiifikat arvestavad koolitusprogrammid, nagu näiteks osad ka Google’is ja SAPs kasutusel olevatest, õpetavad töötajatele stressijuhtimist ja teadlikkust toetavat teadvelolekut, emotsionaalseid pädevusi ja liidrioskuseid läbi konkreetsete, terviklike koolitusprogrammide.
Affectual mõistab eri vaatenurki emotsionaalsete pädevustega seotud terminitele, olles päri hea kontekstitaju vajadusega. Andes endast ühtlasi parima, et nimetatud võimestavad, toimivad, maailmatasemel koolitusprogrammid siinsete tiimideni tuua, jäädes samal ajal truuks teadusliku tagasihoidlikkuse ja tõsikindluse põhimõtetele. Kui juba siiani jõudsite, kutsume teid tutvuma ka meie koolitustega.
