Mõisted
Psühholoogiline turvatunne
„Psühholoogiline turvatunne on ühine veendumus, et meeskond on omavaheliste riskide võtmiseks turvaline.[1] Seda võib defineerida kui võimalust ennast näidata ja rakendada ilma hirmuta negatiivsete tagajärgede pärast enesehinnangule, staatusele või karjäärile.“ (Kahn 1990,
Emotsionaalsed oskused (populaarselt ka “emotsionaalne intelligentsus”)
Ettevõtluses ja akadeemilistes ringkondades tundub nüansirikka ja mõnikord ka vastuolulise tõlgendusega sõnapaari “emotsionaalne intelligentsus” tähendus olevat tänaseks veidi erinev. Ettevõtete jaoks kogu maailmas on see termin väärtuslik heuristik.
Neuroplastilisus – saad ühendusi oma ajus muuta
Meil on olnud tavaks mõelda, et saabub hetk, mil oleme „valmis“, kust edasi me enam ei muutu. Tegelikult looduses asjad nii ei käi. Su aju on nagu lihas – sünaps-ühendused,
Digipaast ehk digital detox
Populaarses kõnepruugis viitab „Digipaast“ „…ajaperioodile, mille vältel inimene hoidub elektrooniliste ühendusseadmete nagu näiteks nutifonide ja arvutite kasutamisest. Seda nähakse võimalusena maandada stressi, keskenduda rohkem sotsiaalsele suhtlusele ja kontaktile loodusega füüsilises
Mis on mindfulness?
Ühe levinud töödefinitsioonidest, mis on mõistele mindfulness lääne psühholoogiamaailmas praegu antud, sõnastas stressialandusprogrammi MBSRi looja professor Jon Kabat-Zinn: „Mindfulness on teadlikkus, mis tekib millelegi hetkes sihipäraselt ja hukkamõistuta tähelepanu osutades.“ (Allikas:
Uuringud
Uuring: Inimesed valisid tegevusetuse asemel elektrilöögi
Juulis 2104 avaldasid nii Virginia Ülikooli uudisteleht UVA Today kui ka mitmed teised allikad uudise psüholoog Timothy Wilsoni ja tema kolleegide poolt Harvardi ja Virginia ülikoolides läbiviidud uuringust, mis leidis,
Koormatud ajuvõrgustikud – miks töötatakse alla võimete
2005. aastal ilmus ajakirjas Harvard Business Review artikkel sellest, kuidas ülekoormatud tähelepanu-võrgustikud põhjustavad töö juures tarkade inimeste sooritust allapoole nende võimete piiri. Artikli autor, psühhiaater Edward Hallowell analüüsib nii kasvava töökohal hajalioleku, stressis ja rahulolematuse
Emotsioonid on füüsilised. Mis mõttes?!
Oma intervjuus ajakirjale Scientific American selgitab neuroteadlane Antonio R. Damasio, miks mõned meie senised arusaamad sellest, milline on kehas füüsiliselt kogetavate emotsioonide ja neist tulenevate psüühiliste tunnete roll otsusetegemisel, võivad vajada põhjalikumat
Uitav mõistus, õnnetu mõistus
2010. aastal avaldas Science Magazine Harvardi uurijate Killingsworthi & Gilberti uurimistulemused, mille kohaselt uitab meie meel ringi ligi 47% päevast, mida seostatakse omakorda õnnetusetundega. Loe artiklit siit…
Edulood
Aetna lugu. Ülekoormatud? Aeg süveneda mindfulnessi.
2015 aastal avaldati Harvard Business Review’s provotseeriva pealkiraga lugu. Selle pealkiri oli „Mida hõivatum sa oled, seda rohkem on sul teadvelolekut vaja.“ Autorid väitsid, et viis, kuidas me arvutame tööga
Kuidas mõõdab SAP treeningute ROI’d?
Lisatud on video sellest, kuidas SAP – maailma suuruselt kolmas sõltumatu tarkvaratootja ning juhtiv ettevõtlusrakenduste looja tarkvaralt ja seonduvalt teenitavate tulude vaates – kvantifitseerib ettevõtte investeeringu tootlust pea 91000 töötajast ligi 6500 huvilise
SalesForce: Kuidas võiks mindfulness müügitiime mõjutada?
SalesForce Canada mõtlemapanev postitus, mis arutleb selle üle, kuidas võiks teadvelolek olla kõigist eeldustest hoolimata kiire töötempoga meeskondadele äärmiselt väärtuslik. Artiklis on arutlusel stress, tähelepanu ja investeeringu tulusus (ROI). „Kuigi
Tähelepanu treenimisest kasu lõikavaid ettevõtteid
Google Intel Aetna SAP General Mills Twitter Facebook Oracle Goldman Sachs
Võta ühendust
keskendumist ja eneseregulatsiooni?
info@affectual.com
EU +3 725111273
US +1 4152899752
Asia +6 6660726952
